Liikuma! Eesti Tervisemess

Eesti keeles rus eng

Eesti Tervisemess - Liikuma! 2018 toimumise aeg ja koht

Laupäev, 22.09.2018, Tallinn, Vabaduse väljak ja Kaarli puiestee kell 10-17, sissepääs tasuta

Looduses liikumine kosutab keha ja hinge

Loodusest saadav heaolutunne peegeldub ka meie füsioloogistes näitajates. Liikumine vähendab riski haigestuda diabeeti või vähki, vähendab rasvumist ja ülekaalu, alandab vererõhku ja soodustab südametegevust.

Oleks ju tore, kui arst kirjutaks ennetuseks välja retseptilehe, kus on kirjas mõnus jalutuskäik, matkamine, jalgrattasõit või sörkjooks roheluses! Õnneks leiavad inimesed tee loodusesse selletagi üha enam üles.

Täna tehakse RMK matkaradadele 2,4 miljonit külastuskorda aastas. Faktum ja Ariko uuringu andmeil külastatakse metsa peamiselt jalutamiseks, vaikuse ja rahu nautimiseks (71%) ning seente-marjade korjamiseks (68%), kuid üha enam seostatakse riigimetsa külastamist ka spordi ja liikumisega, see näitaja kasvas 2%-l 2015. aastal 2%-le 29%-le 2017. aastal.

Saab selleks ju kasutada ulatuslikku, kogu Eestit katvat taristut, mis on avatud kõigile, võrdselt ja ööpäevaringselt. Viimastel aastatel on mitmed loodusrajad ja -objektid seotud ühtseks RMK matkatee võrgustikuks.

Kahele olemasolevale Eestit läbivale matkatee harule Oandult Iklasse ning Perakülast Ähijärvele kogupikkusega ligi 1200 km lisandus sel aastal kolmas – üle 600 kilomeetri pikkune matkatee Penijõelt Kauksi. Taoline võrgustik võimaldab looduses liikumise süsteemi jätkuvat „uuskasutust” – matkatee annab olemasolevatele looduses liikumise võimalustele uudse vaate- või kasutusnurga.

Eesti on territooriumilt väike maa, aga suur ilma ja loodusliku mitmekesisuse poolest. Oma raja leiab nii see, kes saab kosutust sügavast metsast kui ka see, kes vajab igapäevatempost taastumiseks avaraid rannavaateid. Sellele saab matkatee läbinu hästi tõestust.

Oandu-Aegviidu-Ikla 375 km pikkune matkatee saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – ilusaid liiva- ja kliburandu Läänemaal, süngeid metsalaasi Harjumaal, kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid "kõige-kõige-kohti" Võrumaal.

Sel suvel avatud Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest, teel püüavad pilku Kasari jõe luhad, Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm, Varbola linnamägi, Paunküla mäed. Aegviidust kulgeb tee edasi Tapa külje alla, jõuab Neerutini, läbib Porkuni ja Tudu metsad, ning põikab Sirtsi soost mööda Kiviõlisse ja Püssi. Edasi läheb tee Aidu karjääri ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi kaudu mere äärde, piki põhjarannikut Toila pargini ja sealt läbi Voka Sillamäele ning Sinimägede lahingupaikadeni. Siis viib teekond läbi Sirgala ja Viivikonna Kurtna järvedeni ning Kuremäe kloostrini ning lõpeb Peipsi põhjarannikul Kauksis.

Ühendusteed võimaldavad läbida pikki vahemaid piirist piirini ja merest mereni, ennast niisama proovile panna ja kogeda vahest isegi midagi „ebareeglipärast”. Kui on soovi või vajadust, võib teel olla kasvõi 30 päeva või kauemgi. Eneseotsingu eesmärgil saab matkama minna ka kodumaa loodusesse, tingimused on selleks riigimetsas igatahes loodud. Kes nii pikka teekonda ette võtta ei soovi, saab valida endale sobiva pikkusega lõigu ning läbida see omas tempos.

Matkateed on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning metsas puhkamisest. 

Metsaradade rajamise ajalugu ulatub Eestis vähemalt 1934. aastasse, mil Eesti Turistide Ühingu kuukirjas Turismi Teataja kirjeldati kavatsust suvel Pühajärve Turistide Kodu ümber Väiksele Munamäele, Apteegimäele ja Linnamäele viivad teed eri värvidega loodusesse märkida. Kahjuks pole teada, kas plaanitu ka teoks tehti või jäi see kõigest kavatsuseks.

Murranguliseks kujunes 1972. aastal Helve Käärik-Pai ning legendaarse metsa- ning loodusemehe Vello-Taivo Denksi kavandatud Paganamaa õpperada, mis valmis Looduskaitse Seltsi vabariikliku kokkutuleku puhuks. Tegemist oli ühe esimese looduses tähistatud, täielikult väljaehitatud ning infomaterjalidega varustatud õpperajaga Eestis. Samal aastal rajati Käsmu õpperada vastloodud Lahemaa Rahvuspargis, mis samuti kui Paganamaa õpperadagi, on ajaproovile vastu pidanud ning tänapäevalgi kasutuses. Ka RMK tänapäevane kogu Eestit läbiv matkatee kulgeb osaliselt mööda 1972. aastal rajatud Paganamaa õpperada, võimaldades matkata mööda esimesi samme Eesti õpperadade loomise teel.

Foto autor - Külli Tedre copy.jpg

Offcanvas

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.